Kahjuhüvitis.ee
  • Esileht
  • Mis on moraalne kahju?
  • Tegevusvaldkonnad
  • Blogi
  • Kontakt

Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga?

Tegevusvaldkonnad

  • Liiklusõnnetused
  • Ravivead
    • Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga?
    • Näited moraalse kahju hüvitistest ravivea puhul
  • Tööõnnetused
  • Laim ja solvamine
  • Olmeõnnetused
  • Tootjavastutus
  • Kuriteo ohvrid
    /
  • Tegevusvaldkonnad
  • /
  • Ravivead
  • /
  • Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga?

Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga?

Kui kahtlustad, et sinu või su lähedase tervisemuret lahendades on tehtud raviviga, saab sõltumatu hinnangu saamiseks pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures töötava tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) poole. TKE teenus on tasuta ning komisjoni poole pöördumiseks ei ole reeglina vaja juriidilist tuge.

Küll aga tuleb kasuks, kui on konsulteeritud mõne meditsiiniasjatundjaga, sest oluline on probleem õigesti sõnastada ning hinnata kogu meditsiinilist pilti tervikuna. Seega võiks enne TKEd pöörduda teisese arvamuse saamiseks mõne teise sama valdkonna eksperdi juurde, näiteks konkureerivasse meditsiiniasutusse. Teine arst või ekspert peaks suutma öelda, kas on üldse mõtet raviviga kahtlustada ning komisjoni poole pöörduda.

Kui otsus TKEsse pöörduda on tehtud, tuleb komisjonile esitada allkirjastatud avaldus tehtud protseduuri ning tekkinud probleemi kirjeldusega. Avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:
  1. patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress);
  2. kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht);
  3. patsiendi allkirjaga nõusolekut (kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.
Komisjon tellib seejärel sõltumatu ekspertiisi ravivea hindamiseks ning kui tuvastatakse arstlik viga, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust.

Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient pöörduda kohtusse. Kahjunõude esitamine toimub eraldiseisvalt ja siin oleks juba mõistlik juristi poole pöörduda.
Küsi konsultatsiooni!

Palun kirjelda allpool võimalikult täpselt, mis juhtus ehk millist kahju sa oled kannatanud. 
Meie juristi esmane nõuanne on sulle tasuta.

Hoiame sinu andmeid konfidentsiaalsena.
Enne kirja saatmist palume sul tutvuda Advokaadibüroo WIDEN OÜ privaatsustingimustega.


Email again:
Palun kinnita, et oled tutvunud privaatsustingimustega!

* * *


Kahjuhüvitis.ee
Teenust osutab Advokaadibüroo WIDEN OÜ.
Kõik õigused on kaitstud.

  • Eesti keeles
  • На русском
  • Esileht
  • Mis on moraalne kahju?
    • Kuidas leitakse moraalse kahju suurus?
    • Näidisjuhtumid, millal moraalse kahju hüvitamist nõuda
    • Näidisjuhtumid maailmast
  • Tegevusvaldkonnad
    • Liiklusõnnetused
      • Näited moraalse kahju hüvitistest liiklusõnnetustes
    • Ravivead
      • Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga?
      • Näited moraalse kahju hüvitistest ravivea puhul
    • Tööõnnetused
      • Näited kahjuhüvitistest tööõnnetuste puhul
    • Laim ja solvamine
      • Laimu- ja solvamisjuhtumite hüvitiste näited
    • Olmeõnnetused
      • Olmeõnnetuste hüvitiste näited
    • Tootjavastutus
    • Kuriteo ohvrid
  • Blogi
  • Kontakt
    • Esmane konsultatsioon
  • Eesti keeles
  • На русском