Esindan kohtus jõhkra koerarünnaku ohvriks langenud Sandrat, kellega juhtunu on meediaski palju tähelepanu pälvinud. Tema lugu toob välja lünga Eesti seadusandluses, mis ei võimalda hooletult omanikult looma ära võtta.
2022. aasta novembris ründasid naabertalu koerad Põltsamaa vallas Tammiku külas elavat 26aastast Sandrat. Rünnak leidis aset tema enda koduhoovis ning tõi kaasa tõsiseid vigastusi: rebimishaavasid said mõlemad jalad ja käed, lahti kisti üks kõrv ja peopesasuurune tükk peanahka koos juustega.
Juhtumi teeb eriti kahetsusväärseks, et oht tegelikult hüüdis tulles. Politsei ja vald olid naabri lahti pääsevatest koertest teadlikud, sest samade loomadega oli varemgi probleeme olnud. Ka Sandra hoovil olid koerad varemgi käinud ning rünnanud seal nende väikest koera.
Perel oli palutud fikseerida, kui probleemsed koerad on lahti, ja seda olid nad ka teinud. Aga kuna inimest ei olnud koerad enne rünnanud ning ka varalist kahju ei olnud tõendatud, ei olnud kellelgi seaduslikku alust midagi ette võtta. Koerte omanikuga oli käidud korduvalt vestlemas, midagi tõsisemat aga ei tehtud.
Kes ja kuidas hüvitab koerarünnaku tagajärjel tekkinud kahju?
Sandra pääses rünnakust tänu elukaaslasele, kes seda märkas ja appi ruttas, kuid juhtunut jäävad meenutama armid, vigastused ja valu. Tänaseks saab ta käia tööl ning elada võrdlemisi normaalset elu, kui välja jätta pikk ja vaevaline taastusravi ning peavalud, mis tihti segavad ka argitoimetusi.
Pärast rünnakut toimetasid koerapüüdjad koerad loomade varjupaika ning seal nad eutaneeriti. Nemad on seega oma karistuse kätte saanud. Kas ja millise karistuse saab aga koerte omanik ning milliseks kujuneb hüvitis Sandra kannatuste eest, selgub kohtus.
Prokuratuur saatis juhtumi pärast üldmenetlust kohtusse kriminaalasjana, milles süüdistatakse koerte omanikku, 44-aastast Monika Antonit selles, et ta tekitas oma tegevusetusega teisele inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse.
Ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest võib kohus mõista rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Süüdi mõistmise korral tuleb süüalusel tasuda ohvrile ka varaline ja mittevaraline kahju.
Seadused võiksid inimest paremini kaitsta
Kolme aastaga on koerarünnakutel olnud üle 4700 ohvri. Miks saavad kurjad koerad vabalt ringi joosta ning inimesi ja lemmikloomi pureda? Ja millised on võimalused koeraomanikku juba enne õnnetusi korrale kutsuda?
Hetkel selliseid võimalusi õigupoolest polegi. Seadused võimaldavad sekkuda vaid siis, kui rünnak on juba toimunud, ning tagantjärele koeraomanikku karistada ja kannatanule hüvitist nõuda. Sandra soov on aga, et kohtupidamise järel muudetaks seadust selliselt, et loomadega hooletult ümber käivatel inimestel ei oleks õigus neid pidada.
Eestis on puudu riiklik regulatsioon, mis võimaldaks hooletult omanikult looma probleemideta ära võtta, et ohtu ennetada. Kohalikud omavalitsused saavad küll kehtestada eeskirjad, kuidas loomi peab pidama, kuid kui loomaomanikud nende peale vilistavad, siis karistada neid selle eest ei saa.
Kui loomadega on probleeme, siis saab kohalik omavalitsus juhtida sellele omaniku tähelepanu, aga neil pole seaduslikku alust midagi päriselt ette võtta. Kõnealune rünnak on sellest hea näide: koertega oli probleeme juba aastaid, kuid omaniku suhtumine ei muutunud – koerad hulkusid endiselt ringi.
Osaliselt tänu Sandrale on probleem nüüdseks siiski seaduseloojate teravdatud tähelepanu all ning loodetavasti järgmise aasta kevadel seadust ka muudetakse.
_____________________
Juhtumi teeb eriti kahetsusväärseks, et oht tegelikult hüüdis tulles. Politsei ja vald olid naabri lahti pääsevatest koertest teadlikud, sest samade loomadega oli varemgi probleeme olnud. Ka Sandra hoovil olid koerad varemgi käinud ning rünnanud seal nende väikest koera.
Perel oli palutud fikseerida, kui probleemsed koerad on lahti, ja seda olid nad ka teinud. Aga kuna inimest ei olnud koerad enne rünnanud ning ka varalist kahju ei olnud tõendatud, ei olnud kellelgi seaduslikku alust midagi ette võtta. Koerte omanikuga oli käidud korduvalt vestlemas, midagi tõsisemat aga ei tehtud.
Kes ja kuidas hüvitab koerarünnaku tagajärjel tekkinud kahju?
Sandra pääses rünnakust tänu elukaaslasele, kes seda märkas ja appi ruttas, kuid juhtunut jäävad meenutama armid, vigastused ja valu. Tänaseks saab ta käia tööl ning elada võrdlemisi normaalset elu, kui välja jätta pikk ja vaevaline taastusravi ning peavalud, mis tihti segavad ka argitoimetusi.Pärast rünnakut toimetasid koerapüüdjad koerad loomade varjupaika ning seal nad eutaneeriti. Nemad on seega oma karistuse kätte saanud. Kas ja millise karistuse saab aga koerte omanik ning milliseks kujuneb hüvitis Sandra kannatuste eest, selgub kohtus.
Prokuratuur saatis juhtumi pärast üldmenetlust kohtusse kriminaalasjana, milles süüdistatakse koerte omanikku, 44-aastast Monika Antonit selles, et ta tekitas oma tegevusetusega teisele inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse.
Ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest võib kohus mõista rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Süüdi mõistmise korral tuleb süüalusel tasuda ohvrile ka varaline ja mittevaraline kahju.
Seadused võiksid inimest paremini kaitsta
Kolme aastaga on koerarünnakutel olnud üle 4700 ohvri. Miks saavad kurjad koerad vabalt ringi joosta ning inimesi ja lemmikloomi pureda? Ja millised on võimalused koeraomanikku juba enne õnnetusi korrale kutsuda?Hetkel selliseid võimalusi õigupoolest polegi. Seadused võimaldavad sekkuda vaid siis, kui rünnak on juba toimunud, ning tagantjärele koeraomanikku karistada ja kannatanule hüvitist nõuda. Sandra soov on aga, et kohtupidamise järel muudetaks seadust selliselt, et loomadega hooletult ümber käivatel inimestel ei oleks õigus neid pidada.
Eestis on puudu riiklik regulatsioon, mis võimaldaks hooletult omanikult looma probleemideta ära võtta, et ohtu ennetada. Kohalikud omavalitsused saavad küll kehtestada eeskirjad, kuidas loomi peab pidama, kuid kui loomaomanikud nende peale vilistavad, siis karistada neid selle eest ei saa.
Kui loomadega on probleeme, siis saab kohalik omavalitsus juhtida sellele omaniku tähelepanu, aga neil pole seaduslikku alust midagi päriselt ette võtta. Kõnealune rünnak on sellest hea näide: koertega oli probleeme juba aastaid, kuid omaniku suhtumine ei muutunud – koerad hulkusid endiselt ringi.
Osaliselt tänu Sandrale on probleem nüüdseks siiski seaduseloojate teravdatud tähelepanu all ning loodetavasti järgmise aasta kevadel seadust ka muudetakse.
_____________________
- Samal teemal on varem pikemalt kirjutanud EPL artiklis: „REPORTAAŽ | Koerad puresid naise poolsurnuks. Seadus nõuabki sekkumiseks verd või varakahju“
- Üks emotsionaalne käsitlus oli eetris ka Kanal 2 „Südamesoovis“, millest on refereeringu avaldanud Delfi
- Kohtu eelistungit on kajastanud Õhtuleht: „FOTOD KOHTUST | Naise poolsurnuks purenud koerte perenaine ilmus istungile maskeeritult – paruka ja suurte prillidega“
-
07.11.2023 käsitles koerarünnakute teemat Kanal 2 „Täistund“, kus andsin ka lühikese omapoolse kommentaari.