1. Vabandus ei ole õiguskaitsevahend, kuid võib mõjutada hüvitise suurust

Riigikohus tõi lahendi p-s 15 selgelt välja: vabandamine võib mõjutada mittevaralise kahju rahalise hüvitise suurust, kuid ei asenda rikkumise eest makstavat hüvitist ega ei ole alust nõuet rahuldamata jätta üksnes seetõttu, et vabandus on esitatud.

Mida see tähendab praktikas?

Kui isik on oma eksimust siiralt tunnistanud ja vabandanud, võib see:

• vähendada väljamõistetavat summat,
• näidata, et ta on teinud mõistlikke pingutusi kahju heastamiseks,
• vähendada kannatanu vajadust rahalise kompensatsiooni järele.

VÕS § 134 lg 2, 5 ja 6 annavad kohtule võimaluse arvestada kõiki asjaolusid, sh osapoolte käitumist pärast rikkumist. Siiras vabandus võib seega olla oluline leevendav faktor, kuid see ei ole automaatne “päästerõngas”.

Riigikohus rõhutas, et kohtud ei tohi jätta mittevaralise kahju nõuet rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja on vabandanud. Selline põhjendus oli käsitletavas asjas ekslik.

2. Kas kohus saab vabandama kohustada? Ei – vabandamine on moraalne kohustus

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-05 p-s 28 selgitanud väga ühemõtteliselt: Eestis ei ole õiguslikku alust isiku kohustamiseks vabandama.

Miks mitte?

• Vabandamine on moraalne kohustus.
• Moraalse kohustuse täitmist tagab ühiskondlik surve, maine ja väärtused, mitte riigi sunni- või jõuvahendid.
• Õiguslik kohustus peab olema täidetav jõuga – aga vabast tahtest antud vabandust ei ole võimalik jõustada ilma selle sisu mõttetuks muutmata.

Seega:

• kohtul ei ole õigust panna inimest sunniviisiliselt vabandust esitama;
• ainus erand võib tekkida erialadel, kus tegutsejad alluvad eetikakoodeksile (nt ajakirjanikud – Avaliku Sõna Nõukogu võib teha soovitusliku otsuse vabandamise kohta).

Kohus saab mõista välja raha, keelata õigusvastase käitumise, nõuda ümberlükkamist jne – kuid vabandust mitte. 

3. Millised õiguskaitsevahendid on kannatanul üldse võimalikud?

3.1. Kui tegemist on faktiväitega au teotamisega

Riigikohtu praktika (sh 3-2-1-17-05, 3-2-1-95-05) järgi saab kannatanu nõuda:

• varalise kahju hüvitamist;
• mittevaralise kahju rahalist hüvitist;
• VÕS § 1055 lg 1 alusel õigusvastase tegevuse lõpetamist või ähvardamisest hoidumist;
• ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel (avaliku meedia puhul väga oluline).

Lisaks saab ümberlükkamist nõuda ka isikult, kes andmed meediale edastas (RK 3-2-1-95-05).

 Vabandamist siiski nõuda ei saa.

 3.2. Kui tegemist on väärtushinnanguga

Ka siis saab nõuda:

• varalise kahju hüvitamist;
• mittevaralise kahju hüvitamist;
• õigusvastase tegevuse lõpetamist ja ähvardamisest hoidumist (VÕS § 1055).

Kuid:

• ei saa nõuda ümberlükkamist, sest väärtushinnangut “parandada” ei saa;
• ei saa nõuda vabandamist.

Seega on vabandus alati vabatahtlik – ning oma vabatahtlikkuse tõttu ka väärtuslik.

 4. Miks on vabandus siiski oluline? Emotsionaalne ja praktiline mõju

Kuigi vabandust ei saa nõuda, ei tähenda see, et vabandusel puuduks roll. Vastupidi – sisuline, siiras ja õigeaegne vabandus võib:

• vähendada konflikti ja vajadust kohtuvaidluse järele,
• vähendada nõutava hüvitise suurust,
• ennistada kannatanu reputatsiooni,
• näidata rikkumise heastamise tahet.

Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk ei ole karistus, vaid tasakaalustamine – kannatanu peab tundma, et tema väärikus on taastatud. Vabanduse roll võib just selles osas olla kõige olulisem.

 5. Milline vabandus “maksab” rohkem?

Kohtud arvestavad vabanduse mõju üksnes siis, kui see on:

• siiras – mitte formaalne või advokaadi koostatud;
• õigeaegne – mitte alles kohtuasja lõpus;
• sisukas – selgitab, milles eksiti ja võtab vastutuse;
• suunatud samale auditooriumile, kus kahju tekkis (näiteks avaliku kommentaari puhul sama sotsiaalmeedia platvorm).

Siiras vabandus ei tee rikutut olematuks, kuid võib olulisel määral vähendada rahalist hüvitist, kuna kahjustatud isiku subjektiivne rahulolu on suurem.

 6. Kokkuvõte: vabandus on oluline, kuid mitte õiguslik nõue

Riigikohtu praktika kohaselt:

✔ Vabandamine võib vähendada mittevaralise kahju hüvitise suurust.

✔ Vabandust ei saa nõuda ega saa sellele kedagi kohustada.

✔ Vabandamine on moraalne, mitte õiguslik kohustus.

✔ Faktiväidete ja väärtushinnangute korral kehtivad erinevad kaitsevahendid, kuid vabandamist ei ole nende hulgas.

✔ Siiras vabandus võib olla kannatanu jaoks olulisemgi kui rahaline hüvitis – ja mõjutada otseselt kohtulahendi sisu.